Igal alal on kombeks premeerida parimaid. Nii otsustas ka BiiT välja hõigata selle aasta “Parim klient” tiitlipälvija. Kes on ÜLARI NIINEMÄGI selgub järgnevas usutluses. Teemaks loomulikult muusika.
Alustasid eelmisel aastal vinüülplaatide kogumisega. Kas see on sinu esimene kokkupuude nende ostmisega?
Kokkupuude vinüülplaatidega sellisel kujul, nagu ma neid täna teadvustan, toimus paralleelselt alternatiivse elektroonilise tantsumuusika avastamisega üheksakümnendate esimeses pooles. Ehk siis omalaadne imelik seis- justkui vanamoodsal helikandjal, aga ülimalt uuenduslik muusika. Paralleeli või samastamist vanemate riiulis seisvate Мелодия väljaannetega tegelikult ei tekkinudki, kuigi vorm sisuliselt sama.
Mis oli esimene plaat, mis ostsid ja mis tundeid see sinus täna tekitab?
Esimene ostetud plaat oli C.C.C.P. – Russian Roulette (Nautilus Records aastast 1996). Ostsin selle Tallinnast Viru tänaval asunud Shamrocki plaadipoest. Kuulamisvõimalust seal ei olnud ning algaja huvilisena artistide või plaadifirmade nimesid eriti ei teadnud, nii et esimene plaat sai ostetud puhtalt müüja soovituse peale. Toona tundus küll, et see soovitus läks mööda, aga eks müüja ise tundus olevat ka pigem metali kuulaja. Täna kuulates on tegelikult tegu väga hea plaadiga. 15 aastat tagasi ei kuulnud ma seal lihtsalt seda, mida täna kuulen.
Sinu esimesel Biidi külastusel ütlesid välja veksli, et kavatsed osta sellel aastal sama palju plaate, kui on aastas päevi. Kuidas oled lubadusest kinni pidanud?
Olen olnud eeskujulik lubadusest kinni pidaja ja oma eesmärki suurelt ületamas. Märgatav osa on seal ka Biidi kuulajakesksetel soovitustel. Ülesanne osutus oodatust lihtsamaks, kuna huvi pakub väga lai stiilispekter. Kui aasta tagasi kujutasin end jahtivat kogust puudu olevaid vanemaid plaate, siis tegelikkuses on valdav osa ikkagi selle aastanumbriga.
Viimasel ajal on ka Eesti muusikat päris palju vinüülil väljaantud. Kas kogud neid põhimõttega, et kui on Eesti asi siis järelikult peaks olemas olema või valid mida võtad?
Olles ise olnud artist (osa atmosfäärilise drum’n’bass duost Nemos), unistanud oma muusika avaldamisest vinüüli kujul, samuti olles ise vinüüli väljaandmise juures otsast lõpuni, tekib sul tahes tahtmata empaatia nende inimestega, kes samade asjade nimel pingutavad. Enamus neist on kaasaegsed romantikud, kes selles ebapraktilises formaadis näevad neid aspekte, mille pärast endiselt tõusude ja mõõnadega vinüülplaati kuulatakse, toodetakse ja kogutakse. Seega jah loomulikult proovin kõik Eesti muusika kasvõi puhtalt kogumise eesmärgil plaadiriiulisse asetada.
Vinüülplaatide kuulamise oluliseks osaks on loomulikult tehnika. Millist setupi kasutad?
Minu jaoks on kuulamise elamus väga oluline. Seejuures olen püüdnud sarnaselt vinüülplaatidele ka tehnika hoida hästi analoogi põhise. Hindan naturaalset ja sooja, elus heli, millest lähtuvalt olen proovinud ka kodust muusikanurka sisustada. Üldiselt on keeruline panna kokku DJ-le sobivat hästitoimivat komplekti, mis oleks samas ka võimalikult nauditava heliga. Kodune kuulamisnurk on küll pidevalt arenev, aga hetkel sisaldab:
Modifitseeritud Technics SL-1200 MK2 vinüülplaadimängijad. Asendatud on käpad- ühel juhul Rega 251 ja teisel juhul Jelco 750D. Helipeadena kasutan põhiliselt Grado DJ200. Urei 1620LE rotary DJ pult, mille juurde kasutan signaalivõimenduseks Audolici SVP-01. Helivõimendi ja kõlarite puhul leidsin sobiva lahenduse Eestist. Võimendiks on Nikolai Shushkevichi poolt modifitseeritud Audes NS S lampvõimendi ning Alfred Vassilkovi (tuntuim ettevõtmine www.estelon.com ) poolt loodud Audes Blues II kõlarid.
Signaalid liiguvad süsteemis mööda XLO Reference ja Signature seeria kaableid.
Mõned ikka kiruvad, et plaatide kuulamisel peab liiga tihti poolt vahetama ja selle pärast eelistavad tarbida kas CD-sid või digitaalseid faile. Kuidas sul on selle poole vahetamisega?
Mina olen oma poole valinud. Vinüül ei ole kindlasti mugav formaat. Aga naudingi plaadi valimise, poole vahetamise ning puhastamise protsessi. Vinüül tagab selle, et sa kuulad valitud teost keskendunult ja sedasi saab vältida muusika muutumist pelgalt taustafooniks. Erinevalt digitaalsetest formaatidest kaasneb vinüülplaadiga ka märkimisväärne visuaalne elamus.
Kui nõel on poole kuulamise pealt mustaks läinud, kas katkestad kuulamise ja alustad peale puhastamist samast kohast või lased musta nõelaga lõpuni välja?
Võte on selles, et plaat tuleb enne kuulamist ära puhastada. Siis ei teki ka selliseid valikuid.
Mida tarbid kuulamise kõrvale? Pinot Noir või Hardcore IPA?
Pigem Pineau des Charentes. Aga päriselt-päriselt täidab muusika ise ruumi ära ja midagi enda kõrvale ei vaja.
Oskad umbes öelda, kui palju on plaate mida sa veel pole jõudnud korralikult kuulata?
Enda kogus umbes paarsada. Neid mida tahaks kogusse ja seejärel korralikult kuulata on aga tuhandeid. Tundub olevat lõputa lugu…
Kas ainult vinüülformaadis ostes kaifist väheks ei jää? CD-d ja kassettid ei huvita?
Lindistades ka ise kodukootud mixtape oma kogu valikutest, siis ütlen kassettidele ja üldiselt reel-to-reel lintidele jah, CD-dele ei. Kaifiks piisab ka ainult vinüülist, kuigi suur osa uuest muusikast võib seetõttu kuulmata jääda.
On sul mõni uus lubadus järgmiseks aastaks?
Muusika-alaselt luban plaadikogu oluliselt laiendada, eeltoodud jutu põhjal tekkinud huvilisi võõrustada ning luua mõned tooted, millest ise koduses kuulamisnurgas puudust olen tundnud.