c.o.u.g.h. – Stiil, mille poole inimesed pürgida võiks on stiilitus

Räägi lühidalt, kes on c.o.u.g.h.?

Ühest küljest justkui haigus, lahti kirjutatuna pigem ravim, hõlmab endas veidi muusikapsühholoogiat, kuid otsest nimelist tähendust plaaniks avaldada millalgi hiljem, kui enda loomingu puhul veidi rohkem enesekindlust leian. Paradoks, mis hõlmab endas kõike, samal ajal mitte midagi, poleks ühte, poleks ka teist, nagu positiivsus ja negatiivsus. Hetkel on läinud nii, et c.o.u.g.h. üritab olla pigem see, kes live’is improviseerib, pikka viimistlust on saanud GNAHWALI lood. Live’is helide käsitlemine on mind huvitanud algusest peale, sest see loob kuulajatega intiimsema õhkkonna.

Millise loo peale sa ütlesid, et “vot nüüd aitab tahan ise muusikat teha”?

Mõjutajaid oli loomulikult mitu. Eestist pean kindlasti mainima ära kienra loomingu, millega koos mina ja mu avatus elektroonilise muusika vastu kasvas. APHEX TWIN on praeguseks üpris kuulsaks saanud ja iga teine pseudokuulsus ütleb, et on inspiratsiooni ta muusikast leidnud. See ei tee ta muusikat siiski minu jaoks halvemaks, usun, et olen videot loole„WINDOWLICKER“ üle viiekümne korra vähemalt näinud ja puberteedi eas õpetas see mulle huvitava ülesehituse ja rütmide „murdmise“ paljusid aspekte.

Oled viimase aasta kahe jooksul tootnud väga erinäolist muusikat. Kas on mingi stiil, mida sa tahaks katsetada aga ei ole aukartusest seda veel teinud?

Paljud ütlevad, et eksperimenteerimine on neile tähtis. 6 või 7 aastat tagasi, kui vaikselt algust sai tehtud, tähendas see eksperimenteerimine mu jaoks lihtsalt seda, kuidas üht lugu valmis saada. Stiili poolest meeldis siis hiphop ja instrumentaalide mõjuvõim hakkas üha selgemaks saama. Mööda ei läinud ka minust dubstep ja post-dubstep, kuid need stiilid “rikuti“ päris ruttu ära. Nüüd viimastel aastatel on huvi pakkunud juke ja ambient dubtechno aga seda juba tempo poolest, mitte nii väga stiililiselt. Stiil tekib siis, kui mitmel lool või artistil on muusikas sarnased jooned, praeguseks tähendab minu jaoks eksperimenteerimine seda, et ma üritan neid sarnaseid jooni vältida. Ma ei tea kas ma oma loomingut muusikakski nimetaks, aga stiil, mille poole inimesed pürgida võiks on stiilitus. Ambient ja IDM vist on veel need stereotüüpide poolt „rikkumata“ žanrid, mis on liikunud pidevalt üle maailma ilma, et oleks kuskil väga moes.

Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu?

Algusest peale olen kasutanud Fl Studiot, aga tahaks mõelda, et miski pole asendamatu. Live’i tehes peaks mingi muu software’i peale mõtlema hakkama,filme helindades kasutan NUENDOT ja tulevikus tahaks üldse analoogi rohkem kasutada. Võib-olla kooli tõttu ütleks, et mikrofon on selline üpriski asendamatu instrument.

Sa oled teatavasti BFM-i helioperaatori eriala tudeng. Kas hea muusika on võimeline keskpärast filmi paremaks tegema?

Teoreetiliselt peaks bakalauruse raames olema helioperaatori eriala õppimine, mis tähendab peamiselt platsiheli salvestamist ja on muusikast üsna kaugel. Kuna kursuse filmide puhul jääb enamasti ka postproduktsioon helimooduli tudengite teha, siis õpetatakse neid tarkusi juba varem. Heli postproduktsioon seisneb siiski enamasti selles, et on vaja luua filmile huvitav, kuid samas loogiline helikeskkond. Platsihelist jääb enamasti vaid dialoog, kõik muud kuuldavad helid tuleb järgi teha. Selpuhul oleks siis tegemist helirežissööriga, kuid muusika võib luua hoopis keegi teine. Ma ei saanud muusikat paljudesse kohtadesse õppima minna, sest ei oska solfi, aga praeguseks on hea meel, et sai selline valik tehtud. Sain paljud varasemad software’i teadmised üle kanda, saan heliloojatega koostööd teha ja saan ka vajadusel oma loomingut filmidesse sisse sulatada. Lisaks psühhoakustikale, ruumiakustikale ja teistele spetsiifilistele teadmistele, õpib ka teistest filmiga tegelevatest valdkondadest palju, mida enda loomingus saab omakorda ära kasutada ja ma arvan, et mitte ainult hea muusika, vaid ka hea helikujundus võib keskpärase filmi paremaks teha.

Mis on su lemmik soundtrack?

Ma otseselt ei tahaks ühtegi soundtracki esile tuua. Nimetaks ära hoopis filmi „WE NEED TO TALK ABOUT KEVIN“, mis oleks võib-olla ka heaks näiteks mõjuvale helikujundusele.

Kuidas hindad hetkeseisu Eesti elektroonilise muusika maastikul?

Paljudel on raske leida oma kohta, kus mängida või plaadifirmat, mille alt lugusid välja anda, kuid see on muutumas. Hea meel on leida end koos arukate teisitimõtlejatega, nüüd tuleb olla lihtsalt töökas ja sihikindel. Hea muusika ei tohiks jõuda ainult gurmaanideni. Kink Konk paneb mind oma familiaarsusega hetkeseisu Eesti elektroonilise muusika maastikul alati kõrgemalt hindama.

Kui sul oleks võimalus koostööd teha ükskõik millise muusikuga maailmast siis, kes see oleks?

Koostöö ei õnnestu kindlasti iga inimesega, sellepärast on raske öelda inimest tundmata nime. JAN JELINEK tundub piisavalt sõge, et temaga koos helirännakuid ette võtta. Saksa modulariproffessoritelt tahaks ka tarkust.

Nimeta mõned hetke lemmikartistid?

Välismaalt:
DORIAN CONCEPTI uut materjali ootan, 2562, iTAl tEk, FLOATING POINTS, DEMDIKE STARE

Mõned kodupoisid, kelle nimel tasuks silm peal hoida:
NEBUKAT, INTERMETRIC, 12_12A, LU_NAR, DEYAL, ESPIRIT, ABSTRACT DETAIL, CADEA, QUARAH, DESERTION, ЯVRS, MAVA